Tuesday, 30 October 2007

tahaks vahel puhata.. a ga vist ei saa.

tahaks nutta, ....



.... aga pisaraid ei tule. muidugi mul on flyleaf-alla around me repiidis.. see on järjekordne laulu, mis läheb hinge.hetkel tahaks tõesti nutta.- aga ma tean mis ma teen*idee* ma panen pink-family portrait. this can always make me cry.. vb selle pärast, et see on nagu minu elust.. aga kui see kõik juhuts kunagi, siis ma olin liiga väike, et mõista.. mul ei olnud siis isegi valus.. aga nüüd....


nüüd teeb see rohkem haiget kui kunagi varem.. kuigi sellest on 4 või 5 aatat möödas.. ma ei saa aru miks ta nii teeb.. ma tahan, et ta minu elus oleks.. aga hetkel ma vihkan teda selle eest, et teda pole. ja seega ma ikkagi ei taha teda näha.. mu hing on raske.. kouaeg on miski hingel. koolo, eraelu jne.. ma tahaks lihtsalt ühegi päeva veeta ilma selle raskuseta.. kas seda on tõesti palju palutud? ma olen 16. mul ei peaks nii raske olema. mul on selleks raskuseks veel kogu elu olemas.. miks see peab siis nüüd kõik olema? ma ei mõitsa.. muidugi ma tahaks, et keegi aitaks . aga kes aitab? mul pole kedagi, kellega ma saaks rääkida. ma tahan lihtsalt vist tähelepanu... ma tahaks lihtsalt nuttma hakata teiste ees, et keegi lihtsalt küsikus, et kas kõik on korras ja , et ma saaks öelda ei.. MInuga ei ole kõik korras ja ma ei suuda enam kaua nii jätkata.. lihtsalt ei suuda... i need to get out...

Monday, 29 October 2007

hing on vaba.


Lenna- Saatus naerdes homse toob.

see laul läheb hinge. see on vist esimene eesti keelne laulu, mis nii väga hinge läheb. ma lihtsalt kuulan seda, ja mu hing läheb sellega lihtsalt kaasa. ei tea miks. see on muidugi filmist ''kuhu põgenevad hinged.'' käisin seda reedel vaatamas. klassiga muidugi. hea film oli. vb isegi puudutas. aga selles filmis oli hea mõte. selleks oli see, et nö ''mustad'' inimesed ei erinegi nii palju tavalistest inimestest kui arvatakse. ja vb mu kl nüüd mõistavad, et mustad inimesed ei istu kodus ja ei lõigu ja ei ole kõik süütud eks.. ma ei suuda uskuda kuidas mõndade inimeste mõtteviis on väärastunud. muidugi tule see ühiskonna survel.. aga mul on ikka hingel see, mida harlii ütles.. see, et ma pole temast parem, et miks Mina siis sinna reklaami sain.. seda oli niii uskumatu kuulda.. kui ta mulle seda näkku ütles, siis ma lihtsalt prooovisin ära saada, kas tõsti keeegi on suuteline nii ütlema.. noh vb tõesti ma olen nii naiivne. aga jah.


Aga muidu oli tänane päev tore. Käisin arsti juures. jõudsin muidugi varem, nagu alati. ja siis ma mängisin oma telefoniga ja see väike poiss kõrvalt kallutas minu poole, et näha mis ma teen. ja siis nii ta vahtiski 5 minuti. see oli kuidagi nii siiras. see tegi mu õnnelikuks.. ja siis ma rääkisingi psühholoogile, et mu elu on hetkel nr7 ja et ma olen õnnelik. ja siis ta ütles, et ma ei pea enam tulema, kui ma ei taha. nii et nüüd on mul nädal aega aega mõelda, kas minna või mitte.

ma olin õnnelik.. ma lihtsalt olin õnnelik pärast arsti.. ma ei tea mis mul hakkas. ja siis ma jõudsingi koju ja lülitasin oma mobiili välja, sest juba hommikul jõudis 4 inimest mulle helistada. see on nii väsitav ja siis ma säästsingi ennast. mingi niisama olin siis kodus, puhkasin ja aitasin vennal remonti teha.. aga selleks ju vaheaeg ongi, et puhata. seega oli mul täna tõeline vaheaja päev.